Vahva ikka, kui beebisid sünnib! Kellele päris oma tekikest vaja. Eile sai uhkeks tekiomanikuks nädalavanune Sebastian. Teki lugu algas aga pea kuu aega varem. Vanemad on kindlad, et Sebastianist peab sirguma spordimees, kellele esimesed botased juba valmis ostetud. Ja sümboolselt olid nad nii olulised, et pidid saama ka tekile õmmeldud. Ja mina sain sellise pildi

12510143_1010696658994252_767212882_o2 (1)

Kõik muu siis tuli juurde mõelda. Esmalt leidsin internetiavarustest vahva spordibeebi ja siis oli kondikava juba olemas.

20160120_150632

Juba botaste osade väljalõikamine ja aplitseerimine võttis terve õhtu.

DSC_00087

Aga valmis ta sai. Ja jäi ikka üsna lustakas.

20160218_201152

DSC_0004

DSC_0009

DSC_0006

Prooviks õmblesin ka ühe diivanipadja. Leidsin sellise lille õpetuse internetist. Kõike ei suuda esimesel korral ette näha, seetõttu paistavad mõned pliiatsijooned.

DSC_0022

Lisaks olen vanematest kangastest õmmelnud lebopatju koertele. Ma ei tea enam, kui mitu korda. Sest hiljemalt kolmandal päeval peavad nad oma pühaks kohuseks mõne nurga katki ampsata ja  valge sisu mõnuga välja sikutada. Tuba näeb siis järjekordselt välja nagu peale lumesadu. Aga eks meil lund ju ongi nii vähe, et seda tuleb aeg-ajalt kunstlikult juurde tekitada. Kuni nad teevad vahet enda  ja kõikide teiste majapidamises leiduvate patjate vahel – ma ei erutu. Ja vaadake seda nägu – paimat looma annab ju otsida. 🙂

DSC_0014

Näitamata on veel üks tekike 2 -aastasele Maibelile. Sai valmis juba enne jõule.

DSC_0021

Kommenteeri