Autoriõiguste kaitse, mille kohta viimasel ajal on ägedalt sõna võetud, on kummaline asi. Ühest küljest on kõik õige. Ka mina arvan, et teise töid maha kopeerida pole ilus ega õige. Teise inimese loomingut varastada – kui asi puudutab näiteks tegelasi, keda lapsed tunnevad ja armastavad – kust maalt nüüd algab vargus? Minu arusaamistmööda sealt, kus keegi hakkab teise inimese loomingu arvelt luba küsimata raha teenima. Või napsab endale teise inimese idee? Või siis kannatab autor kuidagi moodi kahju. Ja näiteks on toodud tordimeistrid, kes tellija soovil tordi kurja linnu pildi või voolitud Miki-Hiirega kaunistavad. Et lapsele, kes sellist torti soovib, tuleb selgeks teha, et see on vargus. Minu meelest on siin asi natuke üle vindi keeratud. Tort tehtaks ju nagunii. Ja pistetakse ka üldjuhul kiirelt nahka. Tordimeistril ju ükskõik, teeb ta sinna üksiku lille või midagi muud, mis võiks aga tellijale rõõmu pakkuda. Ja kõige absurdsemalt kõlab siis väide, et ema võib selle soovitud tegelase kodus ise tordile panna!?

Endale võin Majasokuga sokid kududa, kui soovin. Neid sokke müüa ei tohi. Kinkida tohin. Vot nii on lood. Sellest saan ma jälle ka aru ja vaielda ei soovi. Järgneva teki puhul, mille kingituseks tegin, sest olin ammu lubanud sellise teki teha, on lood ka täpselt sellised. Keegi kasu ei saanud, seega kahju ka ei kannatanud. Rõõmu sai üks lapseke küll. Kas rõõm on kasu? Kas asume seda rahaks ümber arvestama? Et kedagi mitte ärritada, näitan ainult teki värve.

????????????????????????????????????

Ja värve minu aiast

DSC_0005

Kommenteeri