Ongi käes! Ühtlasi hakkab lõppema aasta. Mille teine pool on möödunud suur mürinaga, tuues kaasa valikuid ja neist lähtuvaid küsimusi. Nagu näiteks, kas inimene ikka peab poolesaja aastaselt kõrgharidust omandama. Kas see viib lähemale minu unistuste-elule (mille keskseks sisuks minu kujutlustes on rahulikult kasvatada oma koeri ja õmmelda lapitekke)? Kas siis, kui päevad on juba tegelikult arvel, peaks neid kulutama tegevustele, mis tegelikult ei huvita ja millest ei tõuse ei mulle ega minu patsientidele hetkel küll mitte mingit tulu? Samal ajal, kui sooviks teha veel nii palju vahvaid lapitöid. Või siis õppida muid vahvaid asju. Fotograafiat näiteks. Ostsin oma peegelkaamera aasta tagasi. Aga ajanappuse tõttu pole suutnud tema hingeellu kuigi sügavale süüvida Ja niisiis on pildid, mis siin blogiski, kvaliteetsetest fotodest väga kaugel . Ja valgust pole ka. Ainult hallus juba terve kuu aega. Täna hommikul mõtlesin, et ei postita neid pilte üldse. Paraku mul ümberpildistamise võimalus puudub, asjad juba omanikele jagatud. Ja mitu sõpra on mures olnud, et augustist saati ühtki postitust pole. No vat see õppimine… – tavatses mu poja mulle ikka vastata, kui mõnele kodutööle vihjasin. Sobib mulle paegu 😀 .  Kooli kõrvalt olen siiski natukene õmmelda jõudnud. Sõpradele nikerdasin kingituseks jõulupärgi ja käbikuuski. Tahate neid ju näha, kehvadest piltidest hoolimata. Uusaastalubadus – võtan käsile enda fotograafia-alase harimise.

Aga mõned lastetekid ja beebitekid siis.

 

 

 

 

Kommenteeri