Tuulasin ühel päeval oma kangariiulitel ja  kastides. Sõbrad – tuttavad, aga ka täiesti võõrad inimesed, kes Lapimaailma kaudu minu tööst teada on saanud, on oma kappides koristustöid tehes ja mõnd tarbetud kangatükki või huvitavast materjalist riide-eset leides ikka mulle helistanud, et tahan ma seda. Enamasti võtan kõik vastu, sest igast riidetükist saab midagi teha. Tõsi küll – teksat on mul kogunenud juba nii palju, et võiksin mitu aastat vahetpidamata õmmelda. 🙂 Aga väga südantsoojendav oli, kui Lia tõi mulle kastitäie õmblejast vanaemast alles jäänud  puuvillaseid kangaid. Ja üks töökaaslane andis minu käsutusse oma kadunud ema õmbluskarbi – kõik pitsid hoolsalt rulli keeratud ja sätitud. Täpselt samuti see karp seisab, aeg-ajalt võtan sealt miskit tarvilikku, aga juurde sinna midagi ei pane. See on Marina ema karp.

Niisiis tuhnisin, nagu juba öeldud, oma riiulitel ja leidsin karudega kangajupid, mis mul juba ammu olemas on. Ja veel erinevates värvitoonides. Aga mul ei ole tekkinud nendega seoses inspiratsiooni. Karud on tundunud kuidagi tõsised… Nüüd korraga hakkasid nad mulle “silma tegema”!

20130929_202212

Kuulge, nad on ju tõeliselt head!

Kohe samal õhtul sai valmis teki pealne. Nädala pärast juhtus pilti nägema Inger, kes tundis kohe ära oma pisipoja Mattise teki. Mattis on suur karusõber. Juba kolme aastane. Niisiis valmis see tekike temale.

20131009_115642No kasutasin nüüd esimest korda vabakäetepingut, mida olen seni peljanud. Kartsin nüüdki, et äkki rikun teki ära.  Ja kuigi mu masin oli ka algul ehmunud ja tõrkus veidi (ülemine niit tekitas alumisele poolele suured aasad), siis korraga, ilma, et ma oleksin mingeid seadistusi muutnud, hakkas ilusat õmblust tegema. Katsin nii karudega osa. tulemus  tundus  kõva ja puine. Kasutasin ju paksu vatiini ka. Karusid ma üle ei teppinud ja algul paistis ka see viga. Aga kui tekk valmis oli, siis tänu sellele, et karud muust pinnast kõrgemaks ja kohevamaks jäid, andis see neile 3D mõõtmed. 🙂 Pildilt see muidugi ei paista.

20131009_115740

20131009_115930

Igal juhul leidsin lõpuks, et magamata öö oli ikka seda kõike väärt! Kõige tähtsam, et Mattis ja tema ema rahul on. Mina armun igasse oma töösse ära nagunii. 🙂

Näpud juba sügelevad uue töö järele. Järgmine beebitekk on oma järge ootamas. Ostsin juba täna kangad hakkama ja pesin läbi. Õhtul saab kindlasti juba alustada.

Kommenteeri