Archive for august, 2015

Rajasime oma tiigi 10 aastat tagasi. Veidi hiljem ka kose. Veevulin on meie suvepäevade lahutamatu osa ja muudab aia justkui “elavaks”. Otsustasin nüüd, augusti viimasel nädalal, et mu konnapojad on juba nii ägedad tegelased küll, et elavad üle, kui tiigi korraks tühjaks tõstan. Kui muidu ainult puhastan ja pesen kivid, siis nüüd otsustasin ka servad uuesti laduda. Kuna muru on kasvanud kivide vahele, siis muruniitjaga sealt niita ei saa ja üldiselt pole korrektne. Samuti sai meie tänavakivide paigaldustööde käigus kannatada kosk. Kuna ka oma silm unustab kiiresti, siis üks pilt enne tööde alustamist.

20150823_192957

20150825_174916

Nii koristus, kui renoveerimistööde käigus on etapp, kus pilt on eriti kole ja trööstitu.

20150825_174759

Kui on vesi, siis olgu juba meri. Ja mere kaldale on vaja ju …

20150826_133849

20150826_164941

20150827_093341

20150827_194456

20150827_194527

Hostade lehed kolletuvad, sügis ju.

Augusti lõpul siiski jõudsime ka teha tiiru Ida-Eestisse. Kõige olulisem oli Jasmiine ema ja tema vahva pere külastus.

 

_i_RHX]Leoibb

_i_RHX]Leoibb

Aga külastasime ka muid paiku. Nagu Alatskivi

DSC_0724

Kallaste

20150821_120601

Me ei olnud kunagi käinud Taevaskojas. On see vast paik. Jasmiinele meeldis ka, eriti Suur Taevaskoda

20150821_151726

ja Väike Taevaskoda

20150821_150514

ja Mini Taevaskoda

DSC_0762

Koju sõitsime üle kuplite. Ja tegime triibupilte

DSC_0709

ja lihtsalt pilte

DSC_0715

Üks ülivahva sündmus veel. Seoses Haapsalu koertenäitusega külastas meid Jasmiine vahva vend Jack. On see vast koer! Tundub, et kõik see suur energilisus, mis Miinel pulbitseb, on Jackilt ära võetud, sest ta oli kutsikapõlvest saati pesakonna rahulikum beebi. Jack meeldis meile väga, kui kutsikat koju tooma läksime. Kuid me soovisime ju tüdrukut. Jack jõudis parimate inimesteni, keda üks näitusepotensiaaliga koer võib soovida. See, mida üks 15 kuune koerajunts juba on suutnud saavutada, on vapustav. Ka Haapsalus esines ta ülihästi ja tuli näituse Best in Show valimistel 600 koera seas teiseks. Ja kõik, mis sellest allapoole jääb. Uskumatu, millise elmuse saime, talle kaasa elades ja rõõmupisaraid valades. sest see kõik ei tule niisama. See on suur töö perekonna ja Jacki super-händleri Stella poolt! Kihutada iga paari nädala tagant kusagile näitusele, seal pikad päevad vastu pidada, imetlen, kuidas nad seda füüsiliselt ja emotsionaalselt suudavad. Aga selline see koerainimese elu on. See on hobi ja elustiil. Mis pidavad muutuma sõltuvusttekitavaks, kui õigel ajal ei ravi 😉

20150829_202625

Meie nunnakesed. Siin Jack suuri tegusid tegemas (s.t kohtunikke võlumas) 🙂

DSC_0009 DSC_0017

Mul lähevad otsekohe silmad veekalkvele, kui neile päevadele tagasi mõtlen. Loodame, et kohtume veel palju kordi.

Siis jõudis kätte augusti viimane päev.  Suundusime läbi männimetsa oma paradiisiranda. See oli suve viimane päev enne suurt sügist.

20150831_163536

20150806_133605

DSC_0670

DSC_0695

DSC_0657

DSC_0665

DSC_0638

Kui kõik ausalt ära rääkida nagu asi oli, siis tuleb tunnistada, et Toomkoor sai kutse külastada Haapsalu sõpruskogudust Loviisas. No milles küsimus, kui vahva seltskond koos ja selline kutse. Seda enam, et kuigi suure osa eestlaste jaoks on Soome juba avastatud maa, siis mina näiteks Loviisasse pole küll juhtunud. Üldiselt oli tegemist ikka töise laulureisiga . Kolmele päevale (mille hulgas ka tulek ja minek) mahtus kolm esinemist ja mitmed tunnid proove. Siiski saime ka ümbrust nautida ja peredega suhelda – nimelt selliste kutsete puhul toimub võõrustajate poolt peremajutus. Niisiis toimub ikka tõeline sõbrunemine ja näeb teise ilma inimeste elu ka n.ö seestpoolt. Ja see on igal juhul rikastav kogemus.

Ilmad oli selleaastase jahedavõitu suve kohta lausa kingitus.

1 (7)

1 (11)

1 (10)

1 (8)

Ma polnud varem eriti süüvinud Soome ajalukku. Tean, et on piirkonnad, kus on ülekaalus Rootsi rahvusest inimesed, nii ka Loviisa. Ja ma ei mõistnud, kuidas need rootslased  sinna on sattunud. Nüüd selgus, et see piirkond kuuluski Rootsile ja soomlased, kellele Karjala üleminek Venemaale ei meeldinud, kolisid lõuna poole. Samas on ka Loviisa olnud Venemaa oma ja suur osa arhitektuurist Vene mõjutustega. Linn ise rajati Rootsi merekindluseks aastal 1745. Loviisat armastavad paljud loomeinimesed, et seal oma talenti segamatult kunstiks vormistada. Üheks neist oli ka Sibelius. Tegemist on ikka väga rahuliku, vaikse ja idüllilise linnakesega, kust läbisõitvad kiirabiautod (mida nende päevade jooksul korduvalt nägema juhtusin) ennastunustavalt sireenitavad. No meie olematu liiklusega tänavatel tavaliselt ei huilga. Aga seal ilmselt reeglid teised.

Meid viidi ka Loviisa kõrgeima künka otsa, kus oli vaatetorn, mille otsa me kõik kribinal-krabinal ronisime ja kus Margus meist  lummavate vaadete taustal pilte tegi. Muide, peaaegu kõik selle postituse pildid ongi meie tubli Marguse tehtud.

1 (6)

Hoolikalt vaadates on näha tuumaelektrijaam.

1 (5)

Teisel päeval olime kutsutud imearmsasse Vaherkyla kohvikusse, mida omanikud juba kolmandat põlve peavad. Kogu tänava ulatuses on mõnusates värvides kaltsuvaibad. Tegelikult muidugi värvidega tehtud.

20150815_171103

Kohviku sisustus oli mõnusalt idülliline. Naelaks muusikaga tualett, kuhu tahaks istuma jäädagi.

1 (2)

1 (9)

1 (14)

1 (16)

1

Vot selline reis 🙂

Sel suvel esimest korda metsa pääsedes olin nii elevil. Armastan metsa, kus männid oma  tüved samblast välja sirutavad ja mustikavarred on kutsuvalt marjadest lookas.

20150728_124144

20150728_124116

Uskumatu, et omameelest risti-põiki läbikammitud Haapsalu ümbrus võib pakkuda veel üllatusi. Tuli mõte otsida üles kusagile Pullapääle rajatud (Ridala valla poolt –   teerada ette niidetud ja riietuskabin paigaldatud) supelrand. Sinna suundusime poja ja Jasmiinega. Jätsime auto Aleksander III mälestusmärgi juurde. Kunagi käis Vene tsaar Pullapääl suvitamas ja küpsetanud ka lõkkel kartuleid. Ja et järeltulevad põlved seda ära ei unustaks ja keegi sellest 21. sajandil oma lapiteki-blogis kirjutaks, siis rajati paar aastat pärast tsaari surma uhke mälestusmärk, mis kunagi nägi välja nii

1256[1]

Ma tõesti teadsin, et see kusagil on, aga ma pole osanud seda sirelipõõsas märgata ja ausalt öeldes pole nagu otsinud ka.  Möödunud aastal otsustas miski kultuuriselts seda taastama hakata ja esimese asjana siis ilmusid taas sibulkuplid, mis nüüd põõsast välja ulatuvad.

20150802_143752

Vot sellesama mälestusmärgi kõrvale jätsime auto ja suundusime taamaloleva lahesopi juurde. Puud on suureks kasvanud ja niimoodi meri enam ei paista nagu aastal 1896. Kõndisime lahe serva mööda läbi  lilleaasa!

20150729_105736

Pullapääl kasvab hulgaliselt kõikvõimalikke käpalisi ja liblikõielisi , mille nimesid ma kahjuks ei tea. Puudusin sel päeval koolist, kui aasalillede osa oli 😛  Aga lutserni, raudrohu ja ristiku-nutid tunnen ikka ära. Oo, ma tundsin end nagu üks paks mesimumm, kelle suureks sooviks kõik need õied läbi sumistada (loe üles pildistada).

20150729_105854

Sama tundis ilmselt ka Jasmiine, kes kalpsas õnnelikult kõige selle toreduse keskel ringi, korjates kindla peale karja pahasid putukaid – neid, kelle nime ei tohi nimetada. Igal juhul mõistis ta olukorda täiega nautida.

20150802_142338

20150802_142054

20150802_142044

DSC_0612

Nautisime vaikust, lõhnu ja vaateid. Hobulaid, Vormsi, Seasaar ja Noarootsi. Ja meie seljataga Haapsalu.

DSC_0596

DSC_0604

Alustasin seda postitust paar päeva tagasi. Pean ütlema, et olen vahepeal arenenud (elukestev õpe). Ja oskan juba nimetada enamiku õitsejate nimesid. Kusjuures ei postitanud FB aiahoolikute grupis, et ahoi, mis taim see on. Hoopis googeldasin ja leidsin nii vahva koha, nagu Siiri Konksi herbaarium. Tõeliselt hea töö on tehtud! Olen vaimustuses! http://www.cybernature.ee/herb/

Niisiis teatan nüüd uhkelt, et roosa õitseja on haisev jooksjarohi. Ülemisel  on arujumikad (all vasakul nurgas) ja emaputk.

DSC_0614

See kollane on käokannus, lilla põldjumikas.

DSC_0632

Ja minu koju korjatud kimbus on harilik härghein (see sini-kollane nõgese moodi), hobumaran  (kõrge kollane, lõhnab, mis meeletu), tagapool raudrohi. Paremal küljel kerakellukas.

20150802_202329