Archive for oktoober, 2014

Karin soovis oma kolleegile tütrekese sünni puhul kingitust. Tema soovi sõnastades jõudsime mängutekini. Olin varem teinud mesimummudega fliisist mänguteki Oliverile. See õigustas oma funktsiooni vägagi, pidas hästi pesudele vastu ja jõudis ka Liisa mängudes osaleda.

Alustuseks kõndisin Kangadžunglisse ja kuna fliisirullid olid paigutatud kõige ülemisele riiulile päris lae alla, siis sai müüjatar Ly kümme korda kribinal-krabinal mööda trepikest üles  ja rull kaenlas jälle alla ronida. Kusjuures, ta oli ette hoiatatud, et enamus neist rullidest jääb vaid 20 cm kanga jagu õhemaks.  😛 Aga ta oli nõus. 🙂

Kõige pealt valmis taust.

20140919_122201

20140919_132439Siis hakkasid tegelased tulema

20140920_001442Ja lugu hakkas välja joonistuma

20140923_163304Olin unustanud, kui palju aega võtab käsitsi aplitseerimine. Päikesekiired ja metsaviir said siiski masinaga ääristatud.

20140924_124537

20141006_15353420141006_153639

Täidiseks kahekordne jäigem mahuline vatiin. Kõik kontuurjooned teppisin käsitsi. Plaanisin mõttes ääristada teki oranži kandiga. Kuid punane toob lepatriinud paremini esile.

Saarale rõõmuks! 🙂

Ühtlasi austusavaldus äsjalahkunud Heino Parsile, kelle putuka-mutuka-maailma multifilmid minu armsamate hulka kuulusid.

Ei saa me läbi Lätita. Ja minu postitus ilma Jasmiineta. Mina võiksin ennast ju tagasi hoida. Aga ma tean, et on neid, kes käivad siin just Berni – lugusid piilumas. Ja siis ma ei tahagi end tagasi hoida. Apsoluutselt! 🙂

Jasmiine on nüüd 4,5 kuune tüdrukumürakas, kaalub juba 22 kg. Mõmmikupallist on saanud väljaveninud teismeline, kellel mööda sabajoont juba õige karv lokitab. Käime kutsikakoolis ja õpime hoolega “kõrval” käimist ja “lõdva rihmaga” jalutamist – kuniks veel jõud üle käib. 40 kilone koer läheb juba sinna, kuhu tema tahab. Loomult on ta muutunud poole rahulikumaks, teab hästi, mis on “ei” ja “siia” – viimast kuuleb küll selektiivselt – kallutatult põnevamate asjade poole. Kui vaja, küsib kenasti välja. Õpime näituseasjandust. Lillepeenrad on alles – ainult mõne kaevatud auguga kaunistatud, nende pärast pole mõtet erutuda. Jalanõud on terved, v.a. paar vanu kotasid, mida ta närida tohib. Kass on elus ja viibib enamuse ajast meie seltsis. Koerale lausa ette ei jää, aga pinges ja hirmul enam ka ei ole.

 21. septembril oli Jasmiinel sünnipäev. Käisime koos Nurga puukoolis, tagasiteel külastasime Carliet, kellel, nagu meie suureks üllatuseks avastasin, on Jasmiinega ühine papa. Nii, et õde-venda! Nagu seebiooperis. Pärast veel selgub, et Jasmiine on Carlie vanaema. 😛

10706459_1023895194292135_1063356695_n[1]

Ja õhtul tuli päris-pidu! Kasvataja Inge tuli külla! Koos kogu pere ja Katjaga. Katja on Entlebuchi alpi karjakoer, Jasmiinest 3 päeva noorem.

20140921_183349 20140921_180204

Rain kasutas ära töötasapinna jupi ja meisterdas Jasmiinele kena suurele koerale sobiliku söögilaua.

20140930_112845

Siis veel pildid sellest, kuidas me promeneerimas käisime

20141002_183910

naabri – Traksiga möllasime (paremat mängukaaslast annab otsida)

20140908_195629

autoga sõitmas käisime

20141008_162558

esimest halla-hommikut nautisime

20141001_090224

rannajoone ära mõõtsime

20140803_173130

Viigi viltu kallutasime (sest koer on ju otse)

20140924_150523

Kaie Kõrbi tegime

20140906_155525

ja hüljest

20141004_161751

Oleksime peaaegu unustanud. 4. oktoobril oli lemmikloomade päeva puhul Horteses tore üritus. Kõige vahvam oli koerte kiirendusvõistlus. Küll seal sai alles kimada! Ja kõik plaksutasid. Kingituseks saime kolm tennisepalli, millega saama äratoomise mängu mängida. Siis meeldisime Reporteri  kaameramehele. Lõpuks tegi fotograaf veel pilti.

1690247_968607426488631_4347193555778576904_n[1]

Elu on ikka lill!

20140906_155511