Archive for september, 2014

Huvitav, et inimese lõhnamälu on teistest mäludest tunduvalt paremini arenenud. Mäletan siiani uute töövihikute, raamatukaante, pinali ja koolikoti lõhna. Guašsvärvide lõhna. Ja ka seda, kuidas lõhnas uue koolivormi ostmine – see protsess ise, aga ka riided. Pihikseelikud ja koolimütsid, teksariidest koolivorm ja lõpuks ruudulised seelikud – kõik lõhnasid erinevalt, eriliselt ja uuelt. Iga uut vihikut alustati imehoolikalt maalitud käekirjaga, mis umbes kolmandal leheküljel jälle tavapäraseks, no mitte nii kauniks ja loetavaks muutus.

Minu esimesed aabitsad on mul siiani alles – mida kulunum, seda armsam. Kõige esimene neist

images[6]

Iga kord, kui tehakse probleem selle sõna nimetamise kohta, mida nimetada ei tohi, ei teki minul mingit seost rassismi või millegi negatiivsega või sobimatuga. Hoopis meenub mulle minu esimene aabits, kus N tähe juures pilt ja tekst ” Mul on kaks nukku. Ühe nimi on Nelli. Teine nukk on …(sõna, mida ei tohi nimetada), tema nimi on Nipi.”

Parbo aabits oli päris mulle ostetud. Teine aabits, mille tekstid ja pildid mul samuti tänaseni peas, oli vanemast õest alles jäänud.

images[3]

20140903_153844

Arvutama õppimine polnud ka probleem, jälle Üllest jäänud õpik toredate piltidega.

20140903_154150

20140903_154143

Veel leidus meie majapidamises sugulasest alles jäänud aabits, mille väljalaske-aastaks 1954. Sisekaantel ilutsesid kahe  ” ajastukangelase” fotod. Osad pildid värvilised ja need mulle meeldisid.

20140903_145311

20140903_145200

20140903_153927

Selliseid värvilisi lehekügi oli vast kümme. Siis tulid juba mustvalged pildid koos leebemat sorti  propagandatekstidega.

20140903_154028

Edasi oli sõnum juba ühesem ja selgesõnalisem. Tekstides oli alati kaks tegelast. Olid ikka ajad!

20140903_154058

Niisiis, lugemine ja arvutamine selged, ootasin kooliminekut väga! Nullklass oma kolme õpilasega oli ikka kõva sõna! Ja Mõmmiaabits!

20140903_154314

Kõik leheküljed olid minu lemmikud. Üks kõige lemmikumaid

20140903_154347

Siin ikka oli juba lugeda! Kui esimese klassi algul meid  raamatukokku viidi ja igaüks endale lugejakaardi sai ja loomulikult esimese laenutuse võis teha, valisin mina lugemiseks selle raamatu.

20140903_154359

Raamatukogu – tädi ütles lahke häälega, et kallis laps, see on sulle liiga raske. See on kolmanda klassi lastele. Sina vali sealt, kus esimese – teise klassi lastele sobivad raamatud on. Selle riiuli raamatud olid mul enamuses ammu  läbi loetud, mida ma aga öelda ei söandanud. Valisin siis leplikult “Jussikese seitse sõpra”. Ja bussi oodates jätkus mul lugemist täpselt kolmeks minutiks…

Peale esimest klassi veetsin terve suve haiglas, siis oli muu kaaslaseks ikkagi Pipi Pikksukk. Ja samuti näärivanalt saadud

20140903_154414

Oo, ka see mulle meeldis! Lugesin neid koomikseid kuuldemänguna iseendale valju häälega ette ja joonistasin maha pilte. Lemmik jällegi

20140903_154615

Oma originaal – Donaldi raamatu laenutasin kellelegi ja kaduma ta jäigi. Aga sain paar suve tagasi osta ühelt laadalt vanade raamatute müüjalt endale teise asemele.

Veel siis raamat, mida võisin lõpmatult uurida “Kaarist on kasu”.  Paberist Kaari oma garderoobiga oli ka raamatuga kaasas. Olen siiamaani vaimustuses sellest tundest, mis tekib neid pilte vaadates. Tekib ikka veel! Ühel päeval võtan kätte ja loen nad kõik läbi ka!

20140903_154513

20140903_154534

No minu esimene kooliaabits ikka ka. Väga viisakas näeb välja ju. Ja pean tunnistama, et ei mäleta sellest ühtki pilti ega juttu. Kui raamatu lahti lõin , tuli tuttav ette küll.

20140903_154247

Hoopis toredam oli esimene lugemik. See sõna juba on uhke.

20140903_154229

Appi, mis toimub nüüd! Ma asusin rahulikult kirjutama, et näidata oma kahte beebitekki. Ja esimese lõigu järel tormasin alla oma aabitsaid otsima. Mis asusid selles kohvris.

20140903_145904

Siin on veel mulle tähtsaid asju, nagu laste koolitööd ja joonistused. Ma ei saa ära visata ühtki kaarti ega kirja, mis mulle on saadetud, ühtki oma lapse joonistust ega mänguasja ja oma vanu armsaid raamatuid. Paraku kaks kevadet tagasi suure paduvihma ajal uppusid pooled keldrid meie linnas. Ja nii sai ka see kohver veekahjustusi.

20140903_145851

Valge kord on hallitus, millega iseenesestmõistetavalt käib kaasas ka kopitanud lõhn. Tõin nüüd kohvri tuulduma, selle pruuni paberi sain suurelt osalt ära tõmmata. Kohvri sein aga seestpoolt on justkui papist. Väljast selline pruun nagu kohvrid ikka. Millegagi peaks hallituse nüüd likvideerima. Suur isu on see kohver kuidagi korda teha. Uurin natuke asja.

Aga et siis käsitööd ka üle hulga aja.

Esiteks olen rõõmus, et minu õmblustuba, mis varem oli kangakaste täis, laud oli keset tuba ja vaba põrandapinda polnudki, sai minu mitmepäevase tuuseldamise tagajärjel peaaegu juba selliseks, nagu ma olen soovinud, et minu õmblustuba võiks välja näha. Põrand sai vabaks, energia pääses liikuma. Vabanesin tervelt kuuest kastitäiest kangastest – mille kohta ma tean, et ma TÕESTI neist midagi ei tee. Ja inimese võimetel on ju piir! Investeerisin natuke kõikvõimalikesse panipaikadesse. Senised erinevad pappkastid tekitasid rahutu tunde. Rain paigaldas paar riiulit. Veel natuke nokitsemist, aga peaaegu juba valmis.

20140822_130210

20140822_130241

Minu abiõmbleja, keda ma töö ajal üldjuhul õmblustuppa ei luba, oli eile väga mures. Olin ukse teki nõelatamise ajaks kinni pannund ja beebi niutsus ja nohises selle taga. Tuppa tulnud Rainile tehti “rauhti” käppadega kõhtu hüpates ja siis jälle ukse juurde tormates väga üheselt selgeks, et emme on seal koledas kohas kinni ja ta tuleb sealt kiiremas korras vabastada. Kui Rain piisavalt adekvaatselt ei reageerinud, siis hakkas kutsikas ise oma väikeste käppadega ukse alla auku kaevama, sest emme peab ju ometi välja saama. 🙂

20140822_130047

Tekid siin. Ärge öelge, et pole käsitööblogi! 🙂

20140822_115327

20140822_115307

20140903_015148

20140903_015748

Lisaks õmblesin 24 punast lippu. Ei midagi poliitilist. Jalgrattavõistluste tarbeks. 🙂

Toredat sügist, mu armsad! 🙂