Anu Lapimaailm

Archive for detsember, 2013

Võin julgelt väita, et juba oktoobrist poeb jõulude ootus hinge ja kõiksugu plaane on, mida teha kingitusteks ja kuidas kodus pühade meeleolu luua. Ja alati möödub aeg nii kiiresti, et lipsti – ja läbi nad ongi! Nii ka sel aastal.

Jõudsin valmis Liisule kingituseks tehtud voodikatte.

Lõppeva aasta võib rahulikult ära saata ja tänulik olla. Selle eest, et minu pere ja sõbrad on minuga, et kõik on terved, et on juhtunud toredaid asju, et meid on hoitud. Et kiirele igapäevatempole vaatamata on jätkunud aega tegeleda sellega, mis rõõmu pakub. Ja minu lapimaailm selleks on. Olen õnnelik, et minu tekid on nende uute omanike silmad särama pannund. Mida võib siis veel tahta?

Head uut aastat kõigile!

Ja kell kolm öösel oligi eile lubatud tekk valmis!

Kassikesed aplitseerisin fliisist oma vana tööjaki seljaosast lõigatud tükile juba 6-7 aastat tagasi. Nüüd oli neil aeg hakata oma elu elama ja ühele väikesele tüdrukule rõõmu pakkuma. 🙂

Minu novembrikuu kujunes tõeliseks tööralliks. Kõik käsitööd , mis plaanisin jõuludeks valmis saada, tuli jätta kõrvale. Ja minu kiirabitööst vabu päevi täitsid esmaabikoolitused,

ja tunnid kutseharidukeskuses

Siis veel laulmine – meie armsal Sirjel oli juubel ja selle tähistamiseks toimus uhke autorikontsert. Imetleme kõik, kuidas on võimalik, et ühe inimese peas lihtsalt sellised viisid sünnivad. Ja kõik orkestripartituurid lisaks! Sirje muusika on ju nii imeilus!

Siin meie Toomkoor, kahjuks mitte täies koosseisus – Madis ja Olavi jõudsid juba lahkuda enne kui pildistamiseks läks. Aga meie seltskond on otsast-otsani vahvaid inimesi täis.

Oma esimese päris-vaba päeva lihtsalt tegin koduseid toimetusi, vaatasin telekat ja ei suutnud uskuda, et lihtsalt võingi teha, mis tahan. Ja ei mingeid lisakohustusi! Nüüd aga olen juba usinalt sõrmi liigutanud. Ja valmis Ülle tekk tema ristilapsele jõulukingitseks. Roosat värvi jälle tahvelarvuti ei taha hästi edastada, tekk on tegelikult väga õrn ja armas roosa.

Eile valmis Anna jõulukingitus tema vennalapsele – väikesele Veronikale. Loomulikult ei puudu pildilt minu ülbe kass. 😉

Lisaks padi Ingeri pojale, kes karudega teki juba sai. Samades toonides ka padi.

Ja nüüd kärmelt tööle! Homseks loodan tekiks moodustada veel ühe valmisõmmeldud pealse. Ja võib olla teise ka. 🙂