Archive for oktoober, 2013

Olen õmmelnud lapitekke üle kümne aasta. Ikka aina õppides. Siiski arvan, et võiksin anda mõned soovitused algajaile, lähtuvalt enda kogemustest.

Sul peab olema aega. Suurele voodile katte õmblemine (kui kõik materjal on olemas) võtab aega minimaalselt nädala. Aga need on 12 tunnised tööpäevad! Kindlasti on olemas väledamaid meistreid, au neile, mina nende hulka ei kuulu.

Sul peab olema kannatust. See töö peab Sulle meeldima, nautima peaks iga etappi. Vägisi või halva energiaga ei peaks tööd tegema.

Sul peab olema ruumi. Mõtle sellele, et sul peab olema vaba põrandapinda veidi rohkem teki lõplikust suurusest.

Sul peavad olema töövahendid. Pean silmas lõikematti ja -ketast. Mis ei ole just odavad. Esimese teki jaoks saad äkki laenutada. Kääridega nii täpselt lõigata on raske. Aga paar millimeetrit ebatäpsust võib kogu teki kiiva tõmmata.

Mõtle, milleks sa teki õmbled. Kas müügiks või kingituseks (kasuta uusi kangaid) või endale – kasuta julgelt taaskasutusmaterjale – see teeb rõõmu!

Puuvillased uued kangad pese enne  läbi! Ära mine kergema vastupanu teed!

Sul peab olema hea auruga triikmasin – see on põhiline töövahend õmblusmasina kõrval. Kõik õmblused tuleb korralikult maha triikida. Kui kangal on murdejooned, tuleb need aurutada välja enne õmblemist. Vahel ei piisa ka sellest, siis lõika see koht lihtsalt välja.

Arvesta, et idee maksab! Ära tee koopiaid! Või kui see on su eesmärk, et tahad samasugust tekki, siis ära eksponeeri seda “enda omana”, viita algallikale! Nii on käsitöömaailmas korrektne, viisakas ja aus.

Ära alahinda tepingute tähtsust. See on üks, mida nende aastatega õppinud olen. Ära luba endale lohakat tepingut. Ole loominguline, katseta uusi mooduseid. Ära karda käsitsitepingut (muretse 2 sõrmkübarat!), et esimestest töödest rõõmu tunda, on see parim.

Jõudu tööle! 🙂

 

Minu poolsed soovitused, mis ei pretendeeri apsoluutsele tõele, aga ehk on kellelegi abiks.

Kui soovid oma majapidamisse osta lapiteki, siis arvesta, et eelkõige sobib lapitekk voodikatteks. Sellisele voodile, mis ülestehtult  öiseid magajaid ootab. Aga mitte suletud ukse taga – imetlemist vajab Sinu ilus tekk ju ka! 🙂 Enamasti on lapitekk õmmeldud puuvillasest riidest, mis on teadupärast kortsuv ja ,olenevalt heledusest, kergesti määrduv. Seetõttu ei talu ta hästi peal pikutamist ja trallimist. Sellisel juhul tuleks valida vastupidavam ja vähemkortsuv materjal (teksa, mööbliriie, kardinakangas). Lapitekki ostes tunne huvi, kas kangad on enne õmblemist läbi pestud. Läbipesemata kangad tõmbuvad pesus kokku ja teevad seda erinevalt, mistõttu peale pesu ei pruugi tekk enam ilus välja näha.

Soovitav oleks esimest pesu võimalikult edasi lükata. Niiskuse toimel vatiin läheb õhukeseks ja tekk kaotab oma kohevuses. Minu kogemuse järgi juhtub see ajapikku paratamatult. Pesuprogramm peaks olema võimalikult õrn, väljaväänamist tuleks vältida. Kõige parem on riputada tekk tuule kätte nõrguma. Voodikatteks ei ole vaja paksu vatiiniga tekki.

Kui oled otsustanud lapiteki kasuks, pead arvestama selle üpris suure hinnaga. Töötunde kulub ju teki valmimiseks palju, lisaks materjal. Näiteks võib tuua teki, mille suurus on 220 X 220 cm. Juba selle tagumiseks küljeks kulub 150 cm laiust kangast 5 meetrit. Puuvillase riide meetrihind algab 7 EUR -st.  Mida väiksemaid detaile sisaldab teki pealis, seda rohkem on tööd. Üldjuhul vajab iga väiksemgi õmblus kohe ka triikimist. Lihtsalt ruutudest tekki või palkmajatehnikat on üldjuhul kergem õmmelda, kui moodustada diagonaalsete või kaarjate õmblustega kujundeid. Eriti aeganõudev on hullulapitehnika, mis on süsteemita kildudest kokku pandud.

Hinna kujunemises mängib suurt osa ka teppimistehnika. Kallid tulevased tekiomanikud, vaadake tepingut! Mõnda lapitekki näitusel või kaupluses nähes on see teine asi, mida otsekohe uurin (esimene on teki üldmulje – värvid ja muster) . Kõige aeganõudvam ja kallim on mõistagi käsitsiteping. Masintepingu puhul  loeb korrektsus ja tepingu tihedus. Mida suuremat koormust peab tekk taluma (lastetekid näiteks), seda tihedam peaks teping olema, et tekk võimalikult kaua kaunis püsiks ja mängudele ja pesemistele vastu peaks. Laste- ja beebitekid peaksid olema käele mõnusad katsuda.

Lastetekkideks ja mängutekkideks on minu kogemusel mõnusad fliistekid, kuhu annab toredaid pilte peale aplitseerida ja mis kannatavad pesemist väga vapralt, enne kui topiliseks lähevad. Tihe teping neile ei sobi. Aga nad ei kortsu nagunii.

Kui on soov saad mitte voodikatet, vaid mõnusalt ümbervõetavat tekki (telerit vaadates näiteks), siis sobivad hästi taaskasutuskangad (mida pehmem ja läbipestum seda parem).

Ja lõpetuseks – arvesta, et igasse töösse on pandud tükike tegija südant ja mõtteid. Võin öelda, et kõik minu tekid on sündinud kõige parema energiaga, mida oskan ette kujutada. Oska seda hinnata.

 

 

Nüüd siis suur sügis käes ja kõigi prognooside kohaselt jõuab homme-ülehomme Eestisse sajandi suurim sügistorm. Korjasin kokku lenduvad asjad, mis veel terrassile olid jäänud ja ega muud selle tarkusega miskit teha pole juuu. Räägime parem käsitööst.

Marilisile õmblesin kosmeetikakoti, sünnipäevakingituseks. Ikka tulevase omaniku stiilis.

20131013_100044 20131013_100228 20131013_100311

Ühe beebiteki õmblesin ka. Sooviti poisslapsele ja et oleks suur päike ja karu ja lill ja nimi ka. Ja rohelised servad. Mul olid olemas kõik need soovitud detailid, aga terve päeva vaevlesin ja otsisin tausta, millele need tegelased paigutada. Proovisin ligi kümmet erinevat varianti. Olin juba päris meeleheitel ja otsustasin õhtul võtta aja lihtsalt maha. Hommikul ärgates teadsin täpselt, missugust tausta minu karumõmm vajab!  🙂

20131017_225832 20131017_233201 20131017_225842 20131017_225912

Tuulasin ühel päeval oma kangariiulitel ja  kastides. Sõbrad – tuttavad, aga ka täiesti võõrad inimesed, kes Lapimaailma kaudu minu tööst teada on saanud, on oma kappides koristustöid tehes ja mõnd tarbetud kangatükki või huvitavast materjalist riide-eset leides ikka mulle helistanud, et tahan ma seda. Enamasti võtan kõik vastu, sest igast riidetükist saab midagi teha. Tõsi küll – teksat on mul kogunenud juba nii palju, et võiksin mitu aastat vahetpidamata õmmelda. 🙂 Aga väga südantsoojendav oli, kui Lia tõi mulle kastitäie õmblejast vanaemast alles jäänud  puuvillaseid kangaid. Ja üks töökaaslane andis minu käsutusse oma kadunud ema õmbluskarbi – kõik pitsid hoolsalt rulli keeratud ja sätitud. Täpselt samuti see karp seisab, aeg-ajalt võtan sealt miskit tarvilikku, aga juurde sinna midagi ei pane. See on Marina ema karp.

Niisiis tuhnisin, nagu juba öeldud, oma riiulitel ja leidsin karudega kangajupid, mis mul juba ammu olemas on. Ja veel erinevates värvitoonides. Aga mul ei ole tekkinud nendega seoses inspiratsiooni. Karud on tundunud kuidagi tõsised… Nüüd korraga hakkasid nad mulle “silma tegema”!

20130929_202212

Kuulge, nad on ju tõeliselt head!

Kohe samal õhtul sai valmis teki pealne. Nädala pärast juhtus pilti nägema Inger, kes tundis kohe ära oma pisipoja Mattise teki. Mattis on suur karusõber. Juba kolme aastane. Niisiis valmis see tekike temale.

20131009_115642No kasutasin nüüd esimest korda vabakäetepingut, mida olen seni peljanud. Kartsin nüüdki, et äkki rikun teki ära.  Ja kuigi mu masin oli ka algul ehmunud ja tõrkus veidi (ülemine niit tekitas alumisele poolele suured aasad), siis korraga, ilma, et ma oleksin mingeid seadistusi muutnud, hakkas ilusat õmblust tegema. Katsin nii karudega osa. tulemus  tundus  kõva ja puine. Kasutasin ju paksu vatiini ka. Karusid ma üle ei teppinud ja algul paistis ka see viga. Aga kui tekk valmis oli, siis tänu sellele, et karud muust pinnast kõrgemaks ja kohevamaks jäid, andis see neile 3D mõõtmed. 🙂 Pildilt see muidugi ei paista.

20131009_115740

20131009_115930

Igal juhul leidsin lõpuks, et magamata öö oli ikka seda kõike väärt! Kõige tähtsam, et Mattis ja tema ema rahul on. Mina armun igasse oma töösse ära nagunii. 🙂

Näpud juba sügelevad uue töö järele. Järgmine beebitekk on oma järge ootamas. Ostsin juba täna kangad hakkama ja pesin läbi. Õhtul saab kindlasti juba alustada.

Kätlin soovis oma tütardele narikatteid. Et põhitoon oleks tumedam roosa. Ja et oleksid sarnased, aga mitte täiesti. No keerasin siis nunnumeetri põhja,  ja sellised katted tulid väikestele piigadele.

20131006_142352 20131006_142450 20131006_14281920131006_142716Teki n.ö. põhja eeskujuks on Marja Matiiseni töö. Lisasin pitsi ka, tepingud siis on erinevad. Tegelikult plaanisin tekid katta vabakäetepinguga, nagu patja juba proovisin. Aga ma ei julgenud, et kui ei tule ilus, siis seda juba ei haruta. Südamete jaoks lõikasin välja terve hulga paberist šabloone ja nende järgi ikkagi vaba käega teppisin. Mitu korda ka harutasin.  Kõige tumedam punane on ka veidi veniv riie, mis värvi poolest oli väga vajalik. Samas töö tegi ta raskeks. Järjekordne õppetund.

Olen tõepoolest oma kodulinna armunud. Ja teen seda, nagu teismeline plikatirts, ikka uuesti. Viimati täna. Et pühapäeva vähe tervislikumaks muuta “jalutasime  autot” – esmalt linnuvaatlustornini. Paraku sinna üles keeldus ta tulemast, niisiis turnisime sinna oma kondiauruga. Sest terve Tagalaht oli luikesid täis. Minu tahvli tehtud pildil neid küll ei paista. Samas on nad hästi näha meie elava legendi Arvo Tarmula pltidel, kes ka samas kohas oma pika toruga ringi uitas. Väga uhked pildid tulid, FB.-s juba imetlesin. Aga minul ei toru ega midagi, ainult täidsa sile tahvel. Aga pilti vaadates ikka tore tunne.

20131006_171143

Edasi jalutasime auto Viigi äärde ja tegime oma tervisetuuri ikka päris ausalt ära.

20131006_172640 20131006_173022 20131006_173050

Koduaia sügist ka.

20131006_152023 - Copy